Õhk-õhk tüüpi soojuspump on kütteseade, mis pumpab välisõhust saadud soojusenergiat siseruumidesse. Seade koosneb välis- ja siseosast, mis on omavahel ühendatud torude ja elektrijuhtmetega. Välisosas asub kompressor, mis pumpab välisõhust soojust koguvat külmaainet seadme siseossa. Siseosas suunatakse soojus toaõhku ning puhutakse ventilaatori ja suunajate abil hoonesse laiali. Tööpõhimõte on sarnane külmkapiga: välisosa üritab külmutada välisõhku ning toodab kõrvalproduktina soojust, mille külmaaine endaga seob ja siseosa abiga tuppa suunab.

Seade hoiab energiat kokku, kuna soojust ei ole vaja toota. Välisõhus olev soojusenergia tuleb lihtsalt kokku koguda ja siseruumidesse transportida. Parimates tingimustes kulub 4 kW soojusenergia kokkukogumisele ja tuppa suunamisele alla 1 kW elektrienergiat. Elektriradiaator kulutab näiteks sama hulga soojusenergia tootmiseks 4 kW elektrienergiat.

Lisaks küttekulude kokkuhoiule on õhksoojuspumpa mugav ja lihtne kasutada. Kaugjuhtimispuldiga varustatud seade hoiab automaatselt etteantud temperatuuri, filtreerib ja juhib õhu liikumist. Samuti saab õhksoojuspumpa kasutada õhu jahutamiseks suvel.

Mida soojem on välisõhk, seda parema kasuga õhksoojuspump töötab. Tehnilised andmed on antud välistemperatuuril +7°C. Eesti aasta keskmine temperatuur on EMHI andmeil +5,2°C. Temperatuuri langedes kasutegur väheneb, kuid kaasaegne inverterkompressoriga õhksoojuspump suudab ka -25 kraadi juures anda rohkem soojusenergiat, kui ise elektrienergiat kulutab. Kui külma on alla 15 kraadi, siis on üldiselt tarvis lisakütet, kuna seadme küttevõimsusest jääb väheks. Soojuspump sobib kokku teiste kütteallikatega. Meie kliimas oleks parim kütta valdavalt õhksoojuspumba abil ning lisakütet kasutada ainult väga külmade ilmade korral.

Kõik sõltub ruumide suurusest, paigutusest ja maja soojustusest. Samuti sellest, millise küttesüsteemiga koos soojuspumpa kasutatakse. Üldreegel on, et 1 kW soojusvõimsusest piisab hea soojustusega hoones 20-25 ruutmeetri kütmiseks.